Eesti Berni Alpi Karjakoerte Tõuühingu põhikiri

1.ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Berni Alpi Karjakoerte Tõuühing (edaspidi BKT) on ühiskondlik mittetulunduslik organisatsioon, mis on moodustatud liikmete vaba algatuse alusel asutamislepinguga 13.01.2013. a. ja tegutseb liikmete tahte ja huvide kohaselt.
1.2. BKT on Mittetulundusühing. BKT on Berni Alpi Karjakoerte omanikke, kasvatajaid ja lihtsalt koerahuvilisi koondav tõuühing, mis juhib ja suunab aretustööd ja on ülevabariiklik Eesti Kennelliidu (EKL) liikmesühing. BKT juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest (Mittetulundusühingute seadusest), oma põhikirjast, EKL põhikirjast ja määrustest ning FCI määrustest.
1.3. BKT-i tegevuspiirkond on Eesti Vabariik. Juriidiline aadress: Aaviku 2, Naage küla, Harku vald, Harjumaa, 76919, Eesti Vabariik.
1.4. BKT ametlik nimetus on Eesti Berni Alpi Karjakoerte Tõuühing eesti keeles ja Estonian Bernese Mountain Dog Association inglise keeles.
1.5. BKT majandusaastaks on kalendriaasta.

 

2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED
2.1. BKT eesmärk:
2.1.1. loomadesse ja keskkonda heaperemeheliku ning mõistva suhtumise kujundamine ja hoidmine;
2.1.2. harrastustegevuse ja koolituste korraldamine;
2.1.3. kennelteadlikkuse tõstmine ja süvendamine koerakasvatajate hulgas;
2.1.5. Berni karjakoerte tutvustamine ja tõu propageerimine Eesti Vabariigis;
2.1.6. koeraomanike teadlikkuse tõstmine, nende nõustamine ning õpetamine.
2.2. BKT ülesanne:
2.2.1. BKT täidab ülesandeid, millised tulenevad käesoleva põhikirja eesmärkidest;
2.2.2. luua sidemeid oma tõu rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teiste riikide Šveitsi- ja Berni Alpi Karjakoerte Tõuühingutega;
2.2.3. olla sidemeis kõigi Eesti Kennelpiirkondadega ning oma kennelpiirkonna töös osalemine;
2.2.4. oma tõu eripära, -olukorra ning tõule esitatud nõuete teadvustamine informatsioonivahendite kaudu;
2.2.5. Berni Alpi karjakoerte erinäituse, katsete ja võistluste korraldamine, parimate autasustamine ja premeerimine;
2.2.6. abi osutamine koerte soetamisel ja nõustamine nende kasvatamisel.
2.3. BKT organiseerib ja viib läbi koosolekuid, seminare, ekspertide ja kohtunike väljaõpet, olles need eelnevalt kooskõlastanud EKL-s. BKT teeb EKL-le ettepanekuid ekspertide ja kohtunike valiku suhtes näituste, katsete ja võistluste läbiviimiseks.

 

3. BKT VARA
3.4.1. BKT vara moodustub:
3.4.1.1. Liikmemaksudest:
• täisliikme aastamaks 15 EUR
• iga järgneva pereliikme (isikud, kes kuuluvad ühte leibkonda) aastamaks 5 EUR
3.4.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
3.4.1.3.tulust, mis saadakse ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
3.4.1.4. muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
3.4.2. BKT omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
3.4.3. BKT vara kasutatakse põhikirjaliseks tegevuseks.
3.5. BKT liikmel ei ole õigust ühingu varale ega ühingul liikme varale.
3.6. BKT ei kanna varalist vastutust oma liikmete kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

4. LIIKMESKOND
4.1. BKT liikmeks võivad olla:
4.1.1. füüsilised isikud alates 16-eluaastast;
4.1.2. BKT liikme perekonnaliige, kelleks on mees, naine ja lapsed, noorem/vanem õde või vend.
4.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.
4.3. Liikmeks astumiseks tuleb tasuda aasta liikmemaks. Liikmelisuse perioodiks arvestatakse kalendriaastat.
4.4. Liikmelisus tekib BKT juhatuse positiivse otsuse alusel ja aastamaksu tasumise päeval (väljaarvatud juhul kui juhatus ei pea liiget sobivaks).
4.5. Liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda juhul kui liikmeks vastuvõtmine on vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustega.
4.6. BKT juhatus peab liikmete registrit.
4.7. BKT liikme õigused.
BKT liikmel on õigus:
4.7.1. osa võtta BKT üldkoosolekust;
4.7.2. valida ja olla valitud BKT juhtimis- ja kontrollorganitesse (v.a. alla 16.a. Pereliikmed);
4.7.3. saada teavet BKT tegevuse kohta;
4.7.4. osaleda kõigil BKT üritustel;
4.7.5. kasutada BKT poolt pakutavaid teenuseid;
4.7.6. astuda BKT-st välja.
4.8. Liikme kohustused.
BKT liige on kohustatud:
4.8.1. juhinduma BKT põhikirjast ja otsustest;
4.8.2. tasuma tähtaegselt liikmemaksu;
4.8.3. mitte tarvitama vägivalda looduses ja loomade seas;
4.8.4. kasvatama loomi ja suhtuma loomadesse heatahtlikult ja heaperemehelikult;
4.8.5. olema lojaalne BKT-le.
4.8.6. Liikmetele saab kohustusi kehtestada BKT juhatus ja/või üldkoosolek.
4.9. Liikme töösuhted BKT reguleeritakse Eesti Vabariigi Töölepinguseadusega.
4.10. BKT-st väljaastumine.
4.10.1. Liikmel on õigus BKT-st välja astuda juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel või suulise avalduse esitamise alusel BKT üldkoosolekul, mis märgitakse üldkoosoleku protokolli.
4.10.2. Juhatus peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe nädala jooksul ning otsuse ärakiri BKT-st väljaastumise kohta tuleb väljaastunud liikmele saata 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
4.10.3. BKT-st lahkunud liikmele ei tagastata makstud makse.
4.11. BKT-st väljaarvamine
Liige arvatakse BKT-st välja:
4.11.1. tema surma korral;
4.11.2. kui ta ei täida käesolevas põhikirjas sätestatud kohustusi;
4.11.3. Liige, kes ei tasu liikme aastamaksu oma liikmelisuse 60-ndaks päevaks, kaotab automaatselt oma liikmelisuse;
4.11.4. kui ta tegevus on vastuolus BKT põhikirjaga.
4.12. Liikme BKT väljaarvamise otsuse (v.a. 4.11.1. ja 4.11.3.) teeb üldkoosolek. Liikme BKT väljaarvamise otsuse ärakiri tuleb saata BKT-st väljaarvatud liikmele 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. BKT-st välja arvatud liikmele ei tagastata makstud makse.

5.JUHTORGANID JA STRUKTUUR
5.1. BKT kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek.
5.2. BKT tegevust üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib juhatus, olles ühtlasi BKT täidesaatvaks organiks.
5.3. Üldkoosolek
5.3.1. Üldkoosoleku pädevusse kuulub
5.3.1.1. Põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
5.3.1.2. BKT tegevuse reorganiseerimine või tegevuse lõpetamine;
5.3.1.3. BKT seisundi hindamine ja tegevuse strateegia kindlaksmääramine;
5.3.1.4. BKT eelarve ja aastaaruande kinnitamine;
5.3.1.5. juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
5.3.1.6. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine ja nende aruannete kinnitamine;
5.3.1.7. juhatuse ja revisjonikomisjoni pädevuse, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
5.3.1.8. vajaduse korral juhatuse koosseisu muutmine või uue juhatuse valimine;
5.3.1.9. BKT liikme BKT-st väljaarvamine;
5.3.1.10. muude BKT tegevusega seotud küsimuste otsustamine.
5.4 Üldkoosolek käib koos vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb vähemalt 1 / 4 ühingu liikmetest.
5.4.1. Kui üldkoosolekul osaleb vähem, kui 1 / 4 BKT liikmetest võib kutsuda kokku uue erakorralise üldkoosoleku, mille otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ilma nõudeta inimeste arvule.
5.4.2. Üldkoosolekust tuleb ühingu liikmeid teavitada kirjalikult posti- või e-posti teel vähemalt 15 päeva ette ja erakorralisest üldkoosolekust tuleb teada anda vähemalt 7 päeva enne selle toimumist.
5.5. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
5.6. Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda BKT juhatus omal algatusel pakiliste küsimuste aruteluks. Juhatusel on kohustus erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda vähemalt ½ juhatuse või 1/10 liikmete kirjalikul nõudmisel.
5.7. Üldkoosoleku kutsub BKT juhatus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul vastava taotluse saamise päevast. Taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult koos põhjendusega ja eeldatava päevakorraga.
5.8. BKT liige omab hääletamisel ühte häält.
5.9. Füüsiline isik võib kasutada hääleõigust seaduses sätestatud korras. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada BKT liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu liige. Vajadusel võib üldkoosolekul osaleda ka Skype’i (või mõne muu online-süsteemi) vahendusel, kui selles on eelnevalt kokku lepitud.
5.10. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, väljaarvatud seaduses sätestatud korras.
5.10.1. Häälte võrdse jagunemise korral jääb otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
5.10.2. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult (k.a elektrooniline kiri) kõik mittetulundusühingu liikmed.
5.11 Juhatus
5.11.1. BKT juhatus on kolme kuni seitsme liikmeline ja valitakse kolmeks kuni viieks aastaks üldkoosoleku poolt.
5.11.2. Juhatuse liikmeid võib tagandada juhatuse ettepanekul või 10% liikmete kirjaliku avalduse põhjal üldkoosoleku otsusega.
5.11.3. Juhatuse liikme puudumine ilma ette teatamata ja mõjuva põhjuseta kahelt järjestikuselt korraliselt juhatuse koosolekult või viielt juhatuse koosolekult viib automaatselt juhatuse liikme väljaarvamisele juhatuse koosseisust ja tema asendamisele enam hääli saanud asendusliikmega;
5.11.4. Punkti 5.11.3. ei kohaldata, kui juhatuse liikme puudumistel on mõjuvad põhjused ja ta on sõltumata juhatuse koosolekutelt puudumisest osalenud aktiivselt juhatuse töös.
5.11.5. Punkti 5.11.4. rakendumiseks peab nimetatud küsimus olema juhatuse koosolekul ülestõstatatud vähemalt kahe juhatuse liikme poolt. Otsus juhatuse liikmestaatuse alles jätmiseks tehakse juhatuse koosolekul salajasel hääletusel.
5.12. Juhatuse esindusõigus
5.12.1. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.13 Juhatuse pädevus
5.13.1. Juhatus on BKT alaliselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub:
5.13.1.1. BKT liikmete vastuvõtmine ja registri pidamine;
5.13.1.2. liikmemaksude laekumise jälgimine;
5.13.1.3. vajadusel komisjonide loomine;
5.13.1.4. väljaõppe korraldamine;
5.13.1.5. majandusaasta eelarve ja aruande esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
5.13.1.6. BKT esindamine;
5.13.1.7. lepingute sõlmimine;
5.13.1.8. BKT huvide eest seismine;
5.13.1.9. üldkoosoleku kokkukutsumine, selle päevakorra ja arutlusele tulevate küsimuste ettevalmistamine;
5.13.1.10. ostab, rendib või võõrandab põhivahendeid, jälgib käibevahendite seisu;
5.13.1.11. lahendab kõik muud küsimused, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse,
5.14. Juhatuse koosolek
5.14.1. juhatuse koosoleku kutsub kokku BKT juhatuse esimees või aseesimees ühel järgmistest juhtudest:
– omal algatusel;
– vähemalt kolme juhatuse liikme nõudmisel;
– revidendi nõudmisel.
Juhatus käib koos mitte harvem kui kord kvartalis.
5.14.2. Juhatus on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb 2/3 juhatuse liikmetest, s.h. juhatuse esimees või aseesimees;
5.14.3. juhatuse otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel poolt-ja vastuhäälteks on otsustav juhatuse esimehe hääl, valimiste puhul otsustab loos;
5.14.4. juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.15. Raamatupidamine
5.15.1. BKT peab oma tegevuse kohta raamatupidamislikku arvestust, koostab ja esitab raamatupidamise- ja statistilised aruanded vastavalt heale raamatupidamistavale ning EV kehtivatele seadustele.
5.15.2. BKT raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib BKT revisjonikomisjon.
5.16. Revisjonikomisjon
5.16.1. BKT kontrollorgan on revisjonikomisjon ja see valitakse üldkoosoleku poolt 2 aastaks.
5.16.2. Revisjonikomisjon teostab kontrolli BKT tegevuse, eelkõige selle finantsmajandusliku tegevuse üle ja omab juurdepääsu BKT dokumentatsioonile. Tal on õigus nõuda selgitusi ja muud abi, mis on vajalik oma ülesannete täitmiseks. Revisjonikomisjon viib läbi vähemalt ühe revisjoni enne aastaaruande kinnitamist liikmete üldkoosoleku poolt. Selleks koostab revisjonikomisjon revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

6. BKT REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. Reorganiseerimine
6.1.1. BKT reorganiseerimine toimub üldkoosoleku otsuse alusel.
6.1.2. Otsuses näidatakse BKT õigusjärglane (-sed), kellele lähevad üle BKT õigused ja kohustused.
6.2. BKT tegevuse lõpetamiseks moodustab BKT üldkoosolek BKT likvideerimise komisjoni, kellele lähevad üle juhatuse ja juhatuse esimehe volitused. Komisjon kutsub ajalehe kuulutuse kaudu kohale kõik BKT kreeditorid, kasutab kõiki võimalusi nende nõuete rahuldamiseks, realiseerides selleks vajadusel BKT vara.
6.3. BKT tegevuse lõppedes läheb arhiiv ja allesjääv vara üle EKL-ile või õigusjärgsele organisatsioonile BKT viimase üldkoosoleku otsuse alusel.
(Põhikiri vastu võetud 13.01.2013)
(Põhikiri muudetud 28.03.2016)